Meie koolivaheaja lõpuks kinodesse jõudnud noorsoofilmile «Näljamängud» ennustatakse samasugust kommertsedu kui «Videviku» sarja linateostele – oodatakse, et üle maailma kogub film kolme päevaga 130–140 miljonit dollarit piletiraha.
«Videviku» sarja esimene film teenis esmalinastuse nädalavahetusel 2008. aastal vaid 70 miljonit dollarit. Samas: Disney stuudio aasta hitiks ennustatud ulmemärul «John Carter» põrus haledalt ja jääb BBC andmetel ilmselt vähemalt 100 miljoni dollariga kahjumisse.
Lions Gate Films läks «Näljamängudega» kindla peale välja. Esiteks valiti aluseks Suzanne Collinsi teismelistele mõeldud raamatutriloogia, millel on maailmas arvestatav fännikogukond.
Collinsi ka eesti keeles ilmunud raamatud on maailmas leidnud üle 30 miljoni ostja. Ilmar Raag on viidanud, et vaid 30 protsenti Hollywoodi toodangust valmib originaalstsenaariumide põhjal, sest inimesed eelistavad minna kinno vaatama lugusid, millega on varem tuttavad.
Teiseks on film suunatud naissoost teismelistele. See sihtgrupp paistab silma tugeva kambavaimuga, seega levib kultus nagu nakkus. Samas on kriitikameel pärsitud.
Kolmandaks on sihtgrupp aldis raha (ja mitte nende enda teenitud raha) kulutama kõikvõimalikule fänninännile, mis toob kaubamärgi omanikele lisasissetulekuid.
Lühidalt süžeest: täpsemalt määratlemata düstoopias kogub tugev keskvõim igal aastal vaestest provintsidest kaks tosinat 12–18-aastast poissi ja tüdrukut, et need TV otse-eetris elu ja surma peale võitlema panna. «Battle Royale»! karjatate te? Õige, aga Collins väidab, et tal polnud Batoru Rowaiaru 1999. aastal ilmunud samanimelisest romaanist ega Kinji Fukasaku aasta hiljem vändatud filmist õrna aimugi.
Tema inspiratsiooniallikaks olnud hoopis Minotauruse legend. Jäägu see Collinsi südametunnistusele, aga need, kes on näinud Jaapani varianti Takeshi Kitaonoga peaosas, jätku kinopilet heaga ostmata.
Peaosatäitjat Katniss Everdeeni mängib Kentucky päritolu Jennifer Lawrence. Filmis on ta lihtne, erilise iluta tüdruk, kes paneb end gladiaatorivõitlusele kirja noorema õe säästmiseks. Milline tüdruk ei suudaks end samastada õilsa vibuprintsessiga?
Tema vastasnäitleja Josh Hutcherson (Peeta Mellarki rollis) on armas poiss, kes Katnissi pimesi ihaldab. Teismelisele neiule äärmiselt mokkamööda mentaalne kompvek.
Ülejäänud tegelastest jääb silma Woody Harrelson alkohoolikust mentori rollis. Kärakavend ja küünik küll, aga osutab kriitilistel hetkedel isalikku abi, temale võib loota. Ideaalne komplekt piiga unelmatemaailma sisustamiseks.
Kui tugisambad on paigas, võib hakata dekoratsioone üles sättima. Visuaalselt on «Näljamängud» eklektiline pillerkaar. Vaesed provintsielanikud olelevad tingimustes, mis olid iseloomulikud eelmise sajandi alguse USA-le.
Seevastu metropol Kapitoolium (mis peaks asuma kuskil Kaljumägedes) on arhitektuuriliselt, masinaehituslikult ja sisekujunduse poolest eeskuju võtnud art deco hiilgeajast. Erandiks on siin suured paraadid ja defileed, mis viitavad tugevatele kujunditele Euroopa 1930. aastate diktatuuririikidest. Isegi kõige harimatum Ameerika teismeline peaks ära tundma kaadrid NSDAP 1934. parteipäevast ja kohe aru saama, kes siin hea ja paha on.
Metropoli elanikud rõivastas kunstnik mingisse kuningas Edwardi aegsesse psühhedeeliasse. Tundub, et LSD on nende kostüümide kavandamisel suureks abiks olnud. Aga praegu pole 1960. aastate lõpp, vaid kaine 21. sajand.
Seega võib eeldada, et kogu see maitselageduse pillerkaar on külma arvestuse tulemus. Vaadake kas või Lady Gaga või meie enda Kerli muusikavideoid. Teismelistele tüdrukutele tuttav visuaalne maailm.
Disney tegi oma «John Carteriga» panuse poisikestele ja põrus haledalt. Lions Gate asetas kaine arvestusega kogu raha ühele roosale žetoonile ning see oli õige otsus.
Ma usun, et esimese filmi läbivaks sümboliks olnud leegitseva pilapasknääri (suurepärane tõlge originaali mockingjay’le) kleebiseid ja rinnamärke annab ikka päris palju müüa.
«Näljamängud»
Lions Gate 2012
Režissöör Gary Ross, stsenaarium Gary Ross ja Suzanne Collins, osades Jennifer Lawrence, Josh Hutcherson ja Liam Hemsworth jt
Kinodes alates 23. märtsist
Hendrik Alla, Postimees
Allikas: