Räägi kuidas sa omale selle rolli (Katniss Everdeen'i rolli) said.

Ma olin lugenud neid raamatuid ammu enne seda, kui ma tedasin, et ma üldse prooviesinemiselegi lähen, ma olin raamatute suur austaja. Tegelikult minu ema luges neid enne mind ja arvas, et tegu on väga laheda karakteriga ja uskumatu looga. Sama lugu oli ka Winter's Bone'ga, seega peaks ta olema kas selgeltnägija või lihtsalt hea maitsega. Katniss on imeline tegelane: ta on jahtija, mitte tapja, 16-aastane, keda sunnitakse minema areenile. Need lapsed tapavad üksteist ainult sellepärast, et kui nad seda ei teeks, siis nad ise sureksid. See on mõttetu, õigustamatu vägivald. See murrab südame. Kui ma prooviesinemise tegin, ma ütlesin [režissöör] Gary [Rossile]: "Ma mõistan, kui te ei palka mind, aga palun pidage meeles, et peale seda kui Katniss tapab kellgi oma vibunoolega, siis tema nägu ei tohiks olla meeliülendav." Et tema puhul poleks midagi lahedat. See ei saaks olla nii, et ta jalutab mööda areeni ja on olekuga et "jess, just tapsin kellegi". Ma arvan, et ta peaks väljapaistma abitu ja mõtlema, et õele antud lubaduse pärast peab ta end ellujätma, nüüd peab tapma ainult selleks, et ise pääseda.

Kas sind paneb muretsema see, et sellest filmist saab sama suur fenomen nagu "Videvikustki" - ja kuidas see mõjutaks sinu isiklikku- ja tööelu?

Ma katsun sellele võimalikult vähe mõelda. "Näljamängud" ei ole "Videvik" ja kui ma kuulen neid võrdlusi, siis tundub mulle ennatlik nii väita. Ma olen uhke kogu töö üle, mida me filmi jaoks tegime - Gary ja kogu ülejäänud võttetiim olid hämmastavad ning ma ei suuda ära oodata, et see raamat tuuakse lõpuks "ellu", kuna minu arvates on tegu väga olulise looga. Kui sellest saab suur fenomen, siis ma naudin juba praegu oma vabadust, nii palju kui saan!

Kas sa arvad, et raamatu fännide jaoks ei tundu ka film halvem?